Ülesanne 20: kursusele tagasiside andmine

Kursus osutus minu jaoks väga huvitavaks, sest sain võrrelda oma kogemusi ja sellel kursusel omandatavaid teoreetilisi teadmisi. Sain oma teadmised ja kogemused süstematiseerida ja sain ka juurde väga palju uusi teadmisi, mille üle mul on väga hea meel. Näiteks seda, et paljud lapsed pelgavad seda, kui vesi nende näole nõrgub ja seetõttu võib nende nägu vatitupsudega puhastada. Leidsin ühest õpiobjektist konkreetse juhendi, kuidas last silitada - ka seda ma varem ei teadnud. Üldiselt oleks väga hea, kui enne lapsega praktiliselt tegelema hakkamist, on ka konkreetsed teadmised, millele toetuda. Kursuse eesmärgid said täidetud. Sain teada, kuidas areneb imik ja väikelaps vastavalt oma vanusele kuudes ja milline peaks olema eale vastav motoorne ja kognitiivne areng. Mulle väga meeldis see kursus, selle ülesehitus ja ülesanded. Ainuke asi, mis valmistas raskusi, oli imiku fotografeerimine.

Ülesanne 19: lapse turvalisus

Tegin 6 pilti mänguväljakust, mis asub hoovis suurte majade vahel. Sellel mänguväljakul on üks ronimisredelite ja liumäega atraktsioon, kiiged ja üks kaarekujuline ronimisredel. Mänguväljak on selles suhtes ohutusnõuetele vastav, et mänguväljakul paiknevate atraktsioonide vahekaugus on suurem kui 1,5-2m. Õuevahendite alune pind (ronimisvahendid, kiiged) on liivakihiga kaetud. Selleks, et teada saada, kas liivakiht on 40 cm paks, oleks pidanud kaevama, aga seda ma siiski tegema ei hakanud. Redel, mis viib liumäeni on käsipuudega ning liumägi on kõrgemate servadega, nii et laps sealt alla lastes külje pealt alla kukkuda küll ei tohiks. Liumäe maandumisrada on kaetud liivaga. Redelite pulgad ja astmed on võrdsete vahedega ja kindlalt fikseeritud (ei pöörle). Kiikede ülesriputamiseks kasutatavad ketid on lühikeste lülidega. Minu arvates on see mänguväljak vähese riskiga. Sellest hoolimata tagab väikelapse ohutuse sellisel mänguväljakul lapsevanem, sest laps peab olema järelevalve all. Kaarekujulise ronimisredeli puhul tekkis küsimus, kas redelipulkade vahed ei peaks olema väiksemad, aga selles juhendmaterjalis „Vigastuste ennetamine koolieelsetes lasteasutustes“ ei olnud kirjas ronimisredeli pulkade vahe sentimeetrites.

Lisan siia dokumendi lingi, kus on peal rohkem pilte mänguväljakust. Oleksin pidanud tegema ka ühe üldise pildi, kus on kolm atraktsiooni peal, aga mänguväljakul mängisid suuremad lapsed ilma vanemateta ja seetõttu polnud kelleltki luba küsida.
http://www.upload.ee/files/1946859/Manguvaljaku_turvalisus.docx.html

Ülesanne 18: lapse magama panemine ja talle rahuliku une tagamine

Vastsündinu magamapanek. Vastsündinud magavad nii kaua, kui nad seda vajavad ning neil on ükskõik, kas nad magavad öösel või päeval. Esimesel paaril elukuul iseloomustabi imiku magamist see, et poole sellest moodustab REM-uni. See on kerge uni, mida nimetatakse ka aktiivseks magamiseks. Imik teeb sel ajal hääli, liigutab huuli, käsi ja jalgu ning ärkab aeg-ajalt hetkeks üles. Öösel on soovitav beebit toita ilma temaga muul kombel tegelemata. Parem oleks lapsega mitte rääkida või kui seda teha, siis vaikselt. Parem on temaga mitte mängima hakata, et ta täiesti üles ei ärkaks. Öine söögikord olgu nii lühike kui võimalik. Eredat lambivalgust tuleks vältida. Vastsündinu pannakse magama külili (vaheldumisi erinevatele külgedele), kuni ta kasvab ja suudab end ise pöörata. Tuba ei tohi olla ei liiga palav ega külm.

Juba suurema lapse puhul tuleks ööuneks valmistuda, tehes ühtesid ja samasid toiminguid igal õhtul enne magamaminekut. See tekitab lapses turvalisusetunde ning annab talle ühtlasi märku lähenevast uneajast. Enne uinumist tuleb last rahustada. Lapsel on võimatu uinuda, kui temaga hakatakse enne magamaminekut mängima ja mürama.

Lapsel on lihtsam magama minna, kui ruum on hämar ja vaikne. Lapsele võib rääkida väikese unejutu või laulda hällilaulu. Imiku voodist või hällist tuleb ära korjata kõik liigsed mänguasjad. Liialt suur hulk mänguasju segab uinumist.

Kui teatud käitumine või toimingud lapse meeltes kinnistuvad, hakkab ta neid ootama.

Mõned rituaalid, mis seostuvad magamajäämisega:

* Soe vann, puhaste ööriiete selgapanek ja lähedaste inimeste kallistamine.
* Lemmikraamatu ettelugemine või rahuliku muusika kuulamine.
* Isa, ema või kogu pere lauldud lemmiklaul.
* Pehme lemmiklelu või teki kaissuvõtmine.
* Õrn paitus seljale või sõrmega õrnalt üle silmade silitamine.

Kui vähegi võimalik, tuleb kinni pidada uneajast ja toimingute järjekorrast. Magamapanekurituaal peab alati aset leidma lapse toas või seal, kus ta tavaliselt magab.

http://nanny.ee/index.php?uudised=1&leht_id=171

http://www.perekool.ee/index.php?id=61065