Tuesday, January 3, 2012

Ülesanne 20: kursusele tagasiside andmine

Kursus osutus minu jaoks väga huvitavaks, sest sain võrrelda oma kogemusi ja sellel kursusel omandatavaid teoreetilisi teadmisi. Sain oma teadmised ja kogemused süstematiseerida ja sain ka juurde väga palju uusi teadmisi, mille üle mul on väga hea meel. Näiteks seda, et paljud lapsed pelgavad seda, kui vesi nende näole nõrgub ja seetõttu võib nende nägu vatitupsudega puhastada. Leidsin ühest õpiobjektist konkreetse juhendi, kuidas last silitada - ka seda ma varem ei teadnud. Üldiselt oleks väga hea, kui enne lapsega praktiliselt tegelema hakkamist, on ka konkreetsed teadmised, millele toetuda. Kursuse eesmärgid said täidetud. Sain teada, kuidas areneb imik ja väikelaps vastavalt oma vanusele kuudes ja milline peaks olema eale vastav motoorne ja kognitiivne areng. Mulle väga meeldis see kursus, selle ülesehitus ja ülesanded. Ainuke asi, mis valmistas raskusi, oli imiku fotografeerimine.

Ülesanne 19: lapse turvalisus

Tegin 6 pilti mänguväljakust, mis asub hoovis suurte majade vahel. Sellel mänguväljakul on üks ronimisredelite ja liumäega atraktsioon, kiiged ja üks kaarekujuline ronimisredel. Mänguväljak on selles suhtes ohutusnõuetele vastav, et mänguväljakul paiknevate atraktsioonide vahekaugus on suurem kui 1,5-2m. Õuevahendite alune pind (ronimisvahendid, kiiged) on liivakihiga kaetud. Selleks, et teada saada, kas liivakiht on 40 cm paks, oleks pidanud kaevama, aga seda ma siiski tegema ei hakanud. Redel, mis viib liumäeni on käsipuudega ning liumägi on kõrgemate servadega, nii et laps sealt alla lastes külje pealt alla kukkuda küll ei tohiks. Liumäe maandumisrada on kaetud liivaga. Redelite pulgad ja astmed on võrdsete vahedega ja kindlalt fikseeritud (ei pöörle). Kiikede ülesriputamiseks kasutatavad ketid on lühikeste lülidega. Minu arvates on see mänguväljak vähese riskiga. Sellest hoolimata tagab väikelapse ohutuse sellisel mänguväljakul lapsevanem, sest laps peab olema järelevalve all. Kaarekujulise ronimisredeli puhul tekkis küsimus, kas redelipulkade vahed ei peaks olema väiksemad, aga selles juhendmaterjalis „Vigastuste ennetamine koolieelsetes lasteasutustes“ ei olnud kirjas ronimisredeli pulkade vahe sentimeetrites.
Lisan siia dokumendi lingi, kus on peal rohkem pilte mänguväljakust. Oleksin pidanud tegema ka ühe üldise pildi, kus on kolm atraktsiooni peal, aga mänguväljakul mängisid suuremad lapsed ilma vanemateta ja seetõttu polnud kelleltki luba küsida.
http://www.upload.ee/files/1946859/Manguvaljaku_turvalisus.docx.html




Monday, January 2, 2012

Ülesanne 18: lapse magama panemine ja talle rahuliku une tagamine

Vastsündinu magamapanek. Vastsündinud magavad nii kaua, kui nad seda vajavad ning neil on ükskõik, kas nad magavad öösel või päeval. Esimesel paaril elukuul iseloomustabi imiku magamist see, et poole sellest moodustab REM-uni. See on kerge uni, mida nimetatakse ka aktiivseks magamiseks. Imik teeb sel ajal hääli, liigutab huuli, käsi ja jalgu ning ärkab aeg-ajalt hetkeks üles. Öösel on soovitav beebit toita ilma temaga muul kombel tegelemata. Parem oleks lapsega mitte rääkida või kui seda teha, siis vaikselt. Parem on temaga mitte mängima hakata, et ta täiesti üles ei ärkaks. Öine söögikord olgu nii lühike kui võimalik. Eredat lambivalgust tuleks vältida. Vastsündinu pannakse magama külili (vaheldumisi erinevatele külgedele), kuni ta kasvab ja suudab end ise pöörata. Tuba ei tohi olla ei liiga palav ega külm.

Juba suurema lapse puhul tuleks ööuneks valmistuda, tehes ühtesid ja samasid toiminguid igal õhtul enne magamaminekut. See tekitab lapses turvalisusetunde ning annab talle ühtlasi märku lähenevast uneajast. Enne uinumist tuleb last rahustada. Lapsel on võimatu uinuda, kui temaga hakatakse enne magamaminekut mängima ja mürama.
Lapsel on lihtsam magama minna, kui ruum on hämar ja vaikne. Lapsele võib rääkida väikese unejutu või laulda hällilaulu. Imiku voodist või hällist tuleb ära korjata kõik liigsed mänguasjad. Liialt suur hulk mänguasju segab uinumist.
Kui teatud käitumine või toimingud lapse meeltes kinnistuvad, hakkab ta neid ootama.
Mõned rituaalid, mis seostuvad magamajäämisega:
* Soe vann, puhaste ööriiete selgapanek ja lähedaste inimeste kallistamine.
* Lemmikraamatu ettelugemine või rahuliku muusika kuulamine.
* Isa, ema või kogu pere lauldud lemmiklaul.
* Pehme lemmiklelu või teki kaissuvõtmine.
* Õrn paitus seljale või sõrmega õrnalt üle silmade silitamine.
Kui vähegi võimalik, tuleb kinni pidada uneajast ja toimingute järjekorrast. Magamapanekurituaal peab alati aset leidma lapse toas või seal, kus ta tavaliselt magab.

Saturday, December 31, 2011

Ülesanne 17: lapse silitamine

Ettevalmistus

 
Silitamiseks ettevalmistava etapi eesmärk on, et sellele järgnev massaazi teostamine sujuks rahulikult, lõõgastavalt nii lapsele kui emale ning massaazi kasutegur sellest tulenevalt oleks võimalikult efektiivne. 
 
Ettevalmistavas etapis pööratakse tähelepanu:
  • esmalt keskkonnale, kus massaazi läbi viiakse;
  • seejärel keskendutakse ema ettevalmistamisele;
  • ja lapse ettevalmistusele silitamisprotseduuriks.
Keskkonna ettevalmistus
  • Jälgi, et ruumi temperatuur oleks adekvaatne 20-22 kraadi C (Maser 1994, Kantero jt 2005); Kavanagh (2005) soovitab soojemat ruumi temperatuur-kuni 26 kraadi C.
  • Ei tohi olla tuuletõmbust;
  • Õhuta eelnevalt ruum; massaazi ajal suureneb hapniku tarve
  • Ruum olgu hubane, vaikne. Soovi korral vaikne rahustav muusika;
  • Pane käepärast järgmised vahendid: massaaziks imikuõli ja vajadusel puhastuseks salvrätid, mähe, tekk.
  • Varu protseduuri läbiviimiseks aega, naudi lapsega koosolemist;
    • Arvesta, et ühe silitamisprotseduuri läbiviimiseks koos ettevalmistuse, teostuse ja lõpetamisega kulub umbes 20-30 minutit;
  • Jälgi, et Sinu asend oleks mugav. Sobivaim on istuv asend, selg toetatud, põlvedele suurem ja tugevam padi, jalgade alla võib panna madala pingi, mis tõstab lapse kõrgemale (laps süles näoga Sinu poole); Silitamisprotseduuri võib teostada ka seistes (laps mähkimislaual);
  • Eemalda sõrmest sõrmused, randmelt kell, käekett jm aksessuaarid, mis võivad vigastada imiku õrna nahka; küüned lühikesed, mitte teravad;
  • Jälgi, et käed oleks puhtad, soojad ja pehmed:
    • Selleks pese käed sooja vee ja pesuvahendiga;
    • Kuivata;
    • Kreemita.
Lapse ettevalmistus
  • Nii nagu kõik toimingud nii ka silitamise protseduur teostatakse enne toitmist! Jälgi aga, et imik ei oleks näljane. Seega umbes tund aega enne toitmist oleks optimaalsem aeg;
  • Massaazi võib kombineerida vannitamise, ujutamisega;
  • Jälgi, et laps oleks puhanud, rõõmsameelne; Kui teha silitamist enne uinakut siis jälgi, et laps ei oleks väsinud;
    • Seega sobiv aeg sõltub nii pere päevakavast, traditsioonidest jms;
  • Tegutse lapsega rahulikult, aegamööda;
  • Aseta imik oma sülle padja peale selliselt, et tema jalad toetuksid vastu Sinu kõhtu ja näoga Sinu suunas;
  • Saavuta lapsega kontakt. Vaata talle silma, räägi;
  • Riieta imik lahti.
Nüüd võib alustada silitamise metoodikaga!
  • Säilita lapsega silmside;
  • Silita lapse kogu keha üle suunaga ülalt alla;
    • Pea ja nägu. 1. Silita avatud pihkudega lapse pead liikudes pealaelt üle põskede lõua alla välja.2. Silita kahe sõrmega lapse nägu, alusta otsmiku keskjoonest ja suundu oimudeni. 3. Tee nimetissõrmedega ring ümber silmade.  4. Alustades ninalt - liigu kahe sõrmega silmade alt üle lapse põskede ja kõrvade. 5. Tõsta ühe käega lapse pead ja teise avatud käega silita pead - alustades otsmikust kuni taha kaelani. 6. Painuta veidi pead tahapoole nii, et teise käe kahe sõrmega saad silitada lõuga ja kaela. 7. Tee sõrmega ring ümber lapse suu.
    • Käed. Tõsta ühe käega lapse käsi üles, teise käega alusta õlalt ja liigu pöörlevate liigutustega käelaba suunas. Lõpetuseks vajuta pöidlaga peopesale. Tee sama harjutust teisele käele. NB! Liigestepiirkonnast mine üle kergelt.
    • Kõht. Silita lahtiste kätega lapse kõhu piirkonda ülalt alla. Silita kahe sõrmega mööda lapse kere keskjoont ülevalt alla.
    • Jalad. Tõsta lapse üks jalg ühe käega üles, teise käega masseeri pöörlevate liigutustega puusast pöiani. Lõpetuseks vajuta pöidlaga jalatallale. Tee sama teise jalaga.
    • Selg. Pööra laps kõhuli ja silita avatud käega veelkord pea - otsmikust kaelani Silita lahtiste kätega üle lapse selja ülevalt alla kuni tuharateni. Masseeri kahe sõrmega, tehes spiraalseid liigutusi mööda lülisammast ülevalt alla. Lõpetuseks masseeri kordamööda lapse jalgu. Tee seda avatud käega, pöörlevate liigutustega, puusast pöiani .
  • Tee seda avatud käega ja/või ühe-kahe sõrmega olenevalt masseeritavast piirkonnast;
  • Korda üht harjutust 3-4 korda järjest;
  • Jälgi, et säilitaksid lapsega pideva käelise kontakti. Seega ära võta mõlemat kätt korraga imiku kehalt, vaid tee seda kordamööda;
  • Jälgi, et kõik Sinu liigutused olgu rahulikud, aeglased, rütmilised ja sujuvad. Imiku keharütmid on aeglased võrreldes täiskasvanuga;
  • Jälgi, kuidas laps reageerib massaazile. Mõnele lapsele ei meeldi, kui pead silitatakse-sel juhul ära seda tee!
Lõpetamine. Pärast protseduuri jälgi lapse reageeringut. Olenevalt protseduuri ajast, päevakorrast ja lapse meeleolust võib pärast silitamist last vannitada või siis kohe riietada ja toita.
Lapse uni on nüüd kindlasti "magus", sügav ja rahulik!

Lapse silitamine on meeldiv tegevus.
http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/vasts_imiku_silitamine/silitamise_olemus.html

Ülesanne 16: last arendavad mänguasjad

Lapse mänguasjad peavad vastama ohutusnõuetele.  Alla 3-aastastele lastele mõeldud mänguasi, selle koostisosad ja eraldatavad osad peavad olema selliste mõõtmetega, et oleks välistatud nende allaneelamine või hingamisteedesse sattumine.
Mänguasi peab olema hügieeniline ja kergesti puhastatav, et selle kasutamisel ei tekiks nakkus-, haigestumis- või saastumisohtu.
Mänguasi ja selle osad ning mänguasja müügipakend ei tohi põhjustada poomis- ega lämbumisohtu. Mänguasi, mis võib olla ohtlik alla 3-aastastele lastele, peab kandma sellekohast hoiatust koos viitega neile konkreetsetele ohuallikatele, mis sellise piirangu tingivad (nt «Ettevaatust! Mitte sobiv alla 3-aastastele lastele. Sisaldab väikseid osi.»).
Imiku mänguasi peab kannatama hammustamist ja loopimist, kuid ei tohi last kriimustada või koguni käes katki minna. Imiku lelu ei pea siiski tingimata olema pehmest riidest, ka hoolikalt valmistatud plastmänguasjad vastavad neile nõuetele. Peaasi, et mänguasi oleks kergesti puhastatav.
Imiku esmased, haaramist, põhjuse-tagajärje seoseid tekitavad ning vaatamist ja kuulamist ergutavad mänguasjad on loomulikult erinevad kõristid. Neid võiks olla nii kõvast kui pehmest materjalist, et arendada ka lapse kompimismeelt. Lapse tähelepanu nõuab endale kindlasti nöörist tõmmatav muusikaline mänguasi. Silmade ja käte (koos) tööle ergutavad nägemisulatuses rippuvad eredad kõristid. . Peagi pakuvad huvi ilmselt ka juba erinevad närimismänguasjad. Asjakohaseks hakkavad muutuma ka vannimänguasjad. Kindlasti pakub palju rõõmu erinevate nuppudega telefon, mida saab hiljem kasutada ka kahe-kolmeaastane laps, kelle mängudesse lisanduvad järeleaimamis- ja rollimängud. Veidi vanemale lapsele võib väga oluliseks kujuneda kaisuloom. Roomamisele ergutamiseks sobivad nii pallid kui iseliikurid, mis ehk ka häälitsevad või vilgutavad tuledega. Istuva lapse liigutuste ulatus muutub oluliselt suuremaks, lapsele võib anda erineva kujuga klotse, mida saab nii torniks laduda. Kõndima õppivale lapsele sobiks suur lükatav auto või käru.

Mänguasjade puhul on ohutus väga oluline, sest lapsed ei oska erinevaid ohtusid oma tervisele ette näha, seetõttu ongi nende turvalisuse tõstmiseks ja tervise kaitseks kehtestatud ühtsed ohutusnäitajad.

Kuidas valida ohutut mänguasja?
  • Tuleb jälgida, et mänguasjal oleks CE märgistus (vt pilti) , mis peaks reeglina garanteerima mänguasja vastavuse nõuetele. CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustumatul viisil mänguasjale, mänguasjale kinnitatud etiketile või pakendile, väiksemate lelude puhul võib märgis olla mänguasjaga kaasneval voldikul.
  •  Kindlasti peab lugema müügipakendil olevaid soovitusi ja hoiatusi ning mänguasjaga kaasasolevaid kasutusjuhendeid. Võõrkeelse märgistusega mänguasja müügipakendil peab kindlasti olema ka eestikeelne tõlge. Vajadusel peab kaasas olema eestikeelne juhend mänguasja kokkupanemiseks ja kasutamiseks. Pakendil peab olema ka tootja, tema esindaja või maaletooja nimi või kaubamärk ning aadress.
Arvestades mänguasjaga kaasneda võivaid ohte ja vanuserühma, kellele mänguasi on mõeldud, lisatakse mänguasjale hoiatus, kus märgitakse vähemalt kasutaja minimaalne või maksimaalne vanus ning vajaduse korral kasutaja suutlikkus, kasutaja minimaalne või maksimaalne kaal ja vajadus kasutada mänguasja ainult täiskasvanu järelevalve all. Hoiatust„Mittesobilik alla 3-aastastele lastele“ või graafilist sümbolit koos lühikese ohukirjeldusega ei nõuta mänguasjadele, mis ilmselgelt ei ole mõeldud alla 3-aastastele lastele.
Hoiatus märgitakse selgesti nähtavana, kergesti loetava ja arusaadavana mänguasjale, etiketile või pakendile ning vajaduse korral ka mänguasja kasutusjuhises. Ilma pakendita müüdavate väikeste mänguasjade puhul peab hoiatus olema kinnitatud mänguasjale. Samuti peab kogu eelmainitud teave olema eesti keeles või originaalmahus eesti keelde tõlgituna!

  • Väikestele lastele ei sobi väikseid osi sisaldavad mänguasjad, kuna nad võivad sattuda suhu ja laps võib need alla neelata või võivad need sattuda hingamisteedesse. Õnnetuse korral reageerige kiiresti ja püüdke lapsele abi anda, et saaks ohtliku tükikese või osa suust välja, koputage seljale. Kui see ei õnnestu, kutsuge kohe arst.
  • Ei tohi osta teravate servade ega äärtega mänguasju.
  • Tuleb hoolikalt vaadata, et mänguasja nööbid, silmad, ninad, nöörid, juhtmed ja muud väljaulatuvad osad oleksid tugevalt kinnitatud ja vastupidavad ning et nendest tuleneda võiv oht on minimaalne.
  • Peab kontrollima, et mänguasja õmblused ja kinnitused oleksid kvaliteetsed ja vastupidavad.
  • Tuleb jälgida, kas sõitmiseks mõeldud mänguasjad on varustatud lihtsalt kasutatava ja ohutu pidurdussüsteemiga.
  • Tuleb olla skeptiline kunstmaterjalide suhtes. Kui võimalik, eelistage naturaalseid materjale, sest lapsed on tihti allergilised kunstainete suhtes.
  • Jälgige, et mänguasi ei teeks liiga suurt lärmi, sest tugeva müraga mänguasjad võivad kahjustada kuulmist.
  • Et mänguasja puudutades ei tekiks lapsel põletuse ega elektrilöögi ohtu, ei tohi mänguasja toiteallika nimipinge ega ühegi osa pinge ületada 24 volti.
  • Kindlasti arvestage lapse vanusega, ostes tema vanuserühmale sobiv mänguasi. Alla 3-aastastele lastele mänguasja ostmisel veenduge kas see on küllalt vastupidav ja purunematu nii loopimisel kui ka tagumisel.
  • Olge eriti tähelepanelikud, kui ostate mänguasja turult, kioskitest või mõnest muust ajutisest müügikohast.
http://www.tka.riik.ee/toodete-ohutus
http://paikeselapsed.kolhoos.ee/stories/storyReader$114
https://www.riigiteataja.ee/akt/13181420

Ülesanne 7, imiku ja väikelapse süles hoidmine ja kandmine

Faili aadress:

Saturday, December 10, 2011

Ülesanne 15, toitumisplaan imikutele ja väikelastele


ÜLDISED SOOVITUSED:
Alustada tuleb alati ühest toiduainest korraga ja anda lapsele umbes kaks nädalat aega sellega harjumiseks. Kogused algavad iga uue toiduaine puhul poolest kuni ühest teelusikatäiest esimesel päeval ning suurenevad tasapisi umbes veerandi kuni poole klaasitäieni vastavalt lapse isule. On lapsi, kes 2-3 kuud järjest ei söö rohkem, kui mõned lusikatäied korraga. Pooleaastasele lapsele on igati paras aeg õpetada lusikast söömist ja tassist joomist. Selles vanuses lapsele võib juba ka aegajalt vett ja taimeteesid juua anda. Kui laps magab pärast lisatoidu saamist halvasti, on tal kõht lahti või valutab, siis tuleb ajutiselt ära jätta kõik muu peale rinnapiima. Esimesel eluaastal on parem mitte kasutada imiku toitudes soola ega vürtse. Suhkrut kasutada nii vähe, kui võimalik - vajadus tekib enamasti hapude mahlade puhul.

Varem või hiljem avastab laps, et toitu saab ise kätega suhu panna. See on progressiivne, kuigi emale võib tunduda vastupidi, arvestades lauale, põrandale ja seintele sattuva toidu kogust.

Esimesena tutvustada lapsele puuvilju ja mahlu: näiteks kodumaist õuna, mida saab kaapida teelusika servaga otse õuna küljest, metsamarjade mahlu (100% naturaalseid, ilma konservantideta) jms. Mõnele lapsele sobib hästi ka banaan.

Sama vanale lapsele võib anda ka keedetud juurviljapüreed koos vähese taimeõliga (1tl. 200g püree kohta) ja mõne aja pärast juba koos lihaga. Võib alustada ka juurviljapüreedest ning jätta puuviljad hiljemaks.

Pudrud tulevad menüüsse pärast seda, kui laps on harjunud sööma juurvilja - umbes 8 kuu vanuselt. Imiku puder on esialgu vedelapoolne ning see keedetakse veega, kuhu võib enne lapsele andmist lisada veidi väljalüpstud rinnapiima. Katsetada võib ka mahla või puljongiga keedetud putrudega. Pudruga harjunud lapsele võib anda leiba ja sepikut.

Piimatoodetest võib 10-11 kuu vanusele lapsele anda proovida hapupiimatooteid (erinevad hapupiimad, jogurtid, keefirid), kuid rõõska piima ja koort alla aastasele lapsele ei soovitata suure allergia võimaluse tõttu.

Lehmapiima, kala, herneste, ubade ja munavalgeni jõuab laps esimese eluaasta lõpul, teise alguses. Munakollast võib juurviljapüreedele ja putrudele lisada juba varem.

Aastane laps sööb juba kõiki põhilisi toiduaineid koos perega ühises lauas, nii palju, kui tal isu on. Tingimuseks on, et toidud valmistatakse lapsesõbralikult. Kui keedetakse perele juurvilja või suppi, võetakse lapse osa enne ära ja lisatakse sool ning vürtsid kõige lõpus. Toitude peenestamise aste sõltub ennekõike lapse hammaste hulgast.

Lisatoitude andmine ei tähenda imetuse lõppemist, vaid lihtsalt lisasöögikordi tugevama toiduga. Lisasöögikorrad lisanduvad ükshaaval - nagu lõuna-, õhtu- ja hommikusöök täiskasvanuilgi. Arvestama peab lapse puhul kindlasti ka kahe-kolme kergema einega päeva jooksul, milleks esialgu võib olla veel rinnapiim, kuid edaspidi juba näiteks puuvili, jogurt või võileib riivjuustuga. Selliselt võib laps saada rinnapiima esimese eluaasta lõpuni ja kauemgi - ei ole kindlat piiri, millal imetus tuleks lõpetada.

 Ülle Lember.  Lisatoitude andmine imikule. http://www.perekool.ee/index.php?id=951