Saturday, December 31, 2011

Ülesanne 17: lapse silitamine

Ettevalmistus

 
Silitamiseks ettevalmistava etapi eesmärk on, et sellele järgnev massaazi teostamine sujuks rahulikult, lõõgastavalt nii lapsele kui emale ning massaazi kasutegur sellest tulenevalt oleks võimalikult efektiivne. 
 
Ettevalmistavas etapis pööratakse tähelepanu:
  • esmalt keskkonnale, kus massaazi läbi viiakse;
  • seejärel keskendutakse ema ettevalmistamisele;
  • ja lapse ettevalmistusele silitamisprotseduuriks.
Keskkonna ettevalmistus
  • Jälgi, et ruumi temperatuur oleks adekvaatne 20-22 kraadi C (Maser 1994, Kantero jt 2005); Kavanagh (2005) soovitab soojemat ruumi temperatuur-kuni 26 kraadi C.
  • Ei tohi olla tuuletõmbust;
  • Õhuta eelnevalt ruum; massaazi ajal suureneb hapniku tarve
  • Ruum olgu hubane, vaikne. Soovi korral vaikne rahustav muusika;
  • Pane käepärast järgmised vahendid: massaaziks imikuõli ja vajadusel puhastuseks salvrätid, mähe, tekk.
  • Varu protseduuri läbiviimiseks aega, naudi lapsega koosolemist;
    • Arvesta, et ühe silitamisprotseduuri läbiviimiseks koos ettevalmistuse, teostuse ja lõpetamisega kulub umbes 20-30 minutit;
  • Jälgi, et Sinu asend oleks mugav. Sobivaim on istuv asend, selg toetatud, põlvedele suurem ja tugevam padi, jalgade alla võib panna madala pingi, mis tõstab lapse kõrgemale (laps süles näoga Sinu poole); Silitamisprotseduuri võib teostada ka seistes (laps mähkimislaual);
  • Eemalda sõrmest sõrmused, randmelt kell, käekett jm aksessuaarid, mis võivad vigastada imiku õrna nahka; küüned lühikesed, mitte teravad;
  • Jälgi, et käed oleks puhtad, soojad ja pehmed:
    • Selleks pese käed sooja vee ja pesuvahendiga;
    • Kuivata;
    • Kreemita.
Lapse ettevalmistus
  • Nii nagu kõik toimingud nii ka silitamise protseduur teostatakse enne toitmist! Jälgi aga, et imik ei oleks näljane. Seega umbes tund aega enne toitmist oleks optimaalsem aeg;
  • Massaazi võib kombineerida vannitamise, ujutamisega;
  • Jälgi, et laps oleks puhanud, rõõmsameelne; Kui teha silitamist enne uinakut siis jälgi, et laps ei oleks väsinud;
    • Seega sobiv aeg sõltub nii pere päevakavast, traditsioonidest jms;
  • Tegutse lapsega rahulikult, aegamööda;
  • Aseta imik oma sülle padja peale selliselt, et tema jalad toetuksid vastu Sinu kõhtu ja näoga Sinu suunas;
  • Saavuta lapsega kontakt. Vaata talle silma, räägi;
  • Riieta imik lahti.
Nüüd võib alustada silitamise metoodikaga!
  • Säilita lapsega silmside;
  • Silita lapse kogu keha üle suunaga ülalt alla;
    • Pea ja nägu. 1. Silita avatud pihkudega lapse pead liikudes pealaelt üle põskede lõua alla välja.2. Silita kahe sõrmega lapse nägu, alusta otsmiku keskjoonest ja suundu oimudeni. 3. Tee nimetissõrmedega ring ümber silmade.  4. Alustades ninalt - liigu kahe sõrmega silmade alt üle lapse põskede ja kõrvade. 5. Tõsta ühe käega lapse pead ja teise avatud käega silita pead - alustades otsmikust kuni taha kaelani. 6. Painuta veidi pead tahapoole nii, et teise käe kahe sõrmega saad silitada lõuga ja kaela. 7. Tee sõrmega ring ümber lapse suu.
    • Käed. Tõsta ühe käega lapse käsi üles, teise käega alusta õlalt ja liigu pöörlevate liigutustega käelaba suunas. Lõpetuseks vajuta pöidlaga peopesale. Tee sama harjutust teisele käele. NB! Liigestepiirkonnast mine üle kergelt.
    • Kõht. Silita lahtiste kätega lapse kõhu piirkonda ülalt alla. Silita kahe sõrmega mööda lapse kere keskjoont ülevalt alla.
    • Jalad. Tõsta lapse üks jalg ühe käega üles, teise käega masseeri pöörlevate liigutustega puusast pöiani. Lõpetuseks vajuta pöidlaga jalatallale. Tee sama teise jalaga.
    • Selg. Pööra laps kõhuli ja silita avatud käega veelkord pea - otsmikust kaelani Silita lahtiste kätega üle lapse selja ülevalt alla kuni tuharateni. Masseeri kahe sõrmega, tehes spiraalseid liigutusi mööda lülisammast ülevalt alla. Lõpetuseks masseeri kordamööda lapse jalgu. Tee seda avatud käega, pöörlevate liigutustega, puusast pöiani .
  • Tee seda avatud käega ja/või ühe-kahe sõrmega olenevalt masseeritavast piirkonnast;
  • Korda üht harjutust 3-4 korda järjest;
  • Jälgi, et säilitaksid lapsega pideva käelise kontakti. Seega ära võta mõlemat kätt korraga imiku kehalt, vaid tee seda kordamööda;
  • Jälgi, et kõik Sinu liigutused olgu rahulikud, aeglased, rütmilised ja sujuvad. Imiku keharütmid on aeglased võrreldes täiskasvanuga;
  • Jälgi, kuidas laps reageerib massaazile. Mõnele lapsele ei meeldi, kui pead silitatakse-sel juhul ära seda tee!
Lõpetamine. Pärast protseduuri jälgi lapse reageeringut. Olenevalt protseduuri ajast, päevakorrast ja lapse meeleolust võib pärast silitamist last vannitada või siis kohe riietada ja toita.
Lapse uni on nüüd kindlasti "magus", sügav ja rahulik!

Lapse silitamine on meeldiv tegevus.
http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/vasts_imiku_silitamine/silitamise_olemus.html

Ülesanne 16: last arendavad mänguasjad

Lapse mänguasjad peavad vastama ohutusnõuetele.  Alla 3-aastastele lastele mõeldud mänguasi, selle koostisosad ja eraldatavad osad peavad olema selliste mõõtmetega, et oleks välistatud nende allaneelamine või hingamisteedesse sattumine.
Mänguasi peab olema hügieeniline ja kergesti puhastatav, et selle kasutamisel ei tekiks nakkus-, haigestumis- või saastumisohtu.
Mänguasi ja selle osad ning mänguasja müügipakend ei tohi põhjustada poomis- ega lämbumisohtu. Mänguasi, mis võib olla ohtlik alla 3-aastastele lastele, peab kandma sellekohast hoiatust koos viitega neile konkreetsetele ohuallikatele, mis sellise piirangu tingivad (nt «Ettevaatust! Mitte sobiv alla 3-aastastele lastele. Sisaldab väikseid osi.»).
Imiku mänguasi peab kannatama hammustamist ja loopimist, kuid ei tohi last kriimustada või koguni käes katki minna. Imiku lelu ei pea siiski tingimata olema pehmest riidest, ka hoolikalt valmistatud plastmänguasjad vastavad neile nõuetele. Peaasi, et mänguasi oleks kergesti puhastatav.
Imiku esmased, haaramist, põhjuse-tagajärje seoseid tekitavad ning vaatamist ja kuulamist ergutavad mänguasjad on loomulikult erinevad kõristid. Neid võiks olla nii kõvast kui pehmest materjalist, et arendada ka lapse kompimismeelt. Lapse tähelepanu nõuab endale kindlasti nöörist tõmmatav muusikaline mänguasi. Silmade ja käte (koos) tööle ergutavad nägemisulatuses rippuvad eredad kõristid. . Peagi pakuvad huvi ilmselt ka juba erinevad närimismänguasjad. Asjakohaseks hakkavad muutuma ka vannimänguasjad. Kindlasti pakub palju rõõmu erinevate nuppudega telefon, mida saab hiljem kasutada ka kahe-kolmeaastane laps, kelle mängudesse lisanduvad järeleaimamis- ja rollimängud. Veidi vanemale lapsele võib väga oluliseks kujuneda kaisuloom. Roomamisele ergutamiseks sobivad nii pallid kui iseliikurid, mis ehk ka häälitsevad või vilgutavad tuledega. Istuva lapse liigutuste ulatus muutub oluliselt suuremaks, lapsele võib anda erineva kujuga klotse, mida saab nii torniks laduda. Kõndima õppivale lapsele sobiks suur lükatav auto või käru.

Mänguasjade puhul on ohutus väga oluline, sest lapsed ei oska erinevaid ohtusid oma tervisele ette näha, seetõttu ongi nende turvalisuse tõstmiseks ja tervise kaitseks kehtestatud ühtsed ohutusnäitajad.

Kuidas valida ohutut mänguasja?
  • Tuleb jälgida, et mänguasjal oleks CE märgistus (vt pilti) , mis peaks reeglina garanteerima mänguasja vastavuse nõuetele. CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustumatul viisil mänguasjale, mänguasjale kinnitatud etiketile või pakendile, väiksemate lelude puhul võib märgis olla mänguasjaga kaasneval voldikul.
  •  Kindlasti peab lugema müügipakendil olevaid soovitusi ja hoiatusi ning mänguasjaga kaasasolevaid kasutusjuhendeid. Võõrkeelse märgistusega mänguasja müügipakendil peab kindlasti olema ka eestikeelne tõlge. Vajadusel peab kaasas olema eestikeelne juhend mänguasja kokkupanemiseks ja kasutamiseks. Pakendil peab olema ka tootja, tema esindaja või maaletooja nimi või kaubamärk ning aadress.
Arvestades mänguasjaga kaasneda võivaid ohte ja vanuserühma, kellele mänguasi on mõeldud, lisatakse mänguasjale hoiatus, kus märgitakse vähemalt kasutaja minimaalne või maksimaalne vanus ning vajaduse korral kasutaja suutlikkus, kasutaja minimaalne või maksimaalne kaal ja vajadus kasutada mänguasja ainult täiskasvanu järelevalve all. Hoiatust„Mittesobilik alla 3-aastastele lastele“ või graafilist sümbolit koos lühikese ohukirjeldusega ei nõuta mänguasjadele, mis ilmselgelt ei ole mõeldud alla 3-aastastele lastele.
Hoiatus märgitakse selgesti nähtavana, kergesti loetava ja arusaadavana mänguasjale, etiketile või pakendile ning vajaduse korral ka mänguasja kasutusjuhises. Ilma pakendita müüdavate väikeste mänguasjade puhul peab hoiatus olema kinnitatud mänguasjale. Samuti peab kogu eelmainitud teave olema eesti keeles või originaalmahus eesti keelde tõlgituna!

  • Väikestele lastele ei sobi väikseid osi sisaldavad mänguasjad, kuna nad võivad sattuda suhu ja laps võib need alla neelata või võivad need sattuda hingamisteedesse. Õnnetuse korral reageerige kiiresti ja püüdke lapsele abi anda, et saaks ohtliku tükikese või osa suust välja, koputage seljale. Kui see ei õnnestu, kutsuge kohe arst.
  • Ei tohi osta teravate servade ega äärtega mänguasju.
  • Tuleb hoolikalt vaadata, et mänguasja nööbid, silmad, ninad, nöörid, juhtmed ja muud väljaulatuvad osad oleksid tugevalt kinnitatud ja vastupidavad ning et nendest tuleneda võiv oht on minimaalne.
  • Peab kontrollima, et mänguasja õmblused ja kinnitused oleksid kvaliteetsed ja vastupidavad.
  • Tuleb jälgida, kas sõitmiseks mõeldud mänguasjad on varustatud lihtsalt kasutatava ja ohutu pidurdussüsteemiga.
  • Tuleb olla skeptiline kunstmaterjalide suhtes. Kui võimalik, eelistage naturaalseid materjale, sest lapsed on tihti allergilised kunstainete suhtes.
  • Jälgige, et mänguasi ei teeks liiga suurt lärmi, sest tugeva müraga mänguasjad võivad kahjustada kuulmist.
  • Et mänguasja puudutades ei tekiks lapsel põletuse ega elektrilöögi ohtu, ei tohi mänguasja toiteallika nimipinge ega ühegi osa pinge ületada 24 volti.
  • Kindlasti arvestage lapse vanusega, ostes tema vanuserühmale sobiv mänguasi. Alla 3-aastastele lastele mänguasja ostmisel veenduge kas see on küllalt vastupidav ja purunematu nii loopimisel kui ka tagumisel.
  • Olge eriti tähelepanelikud, kui ostate mänguasja turult, kioskitest või mõnest muust ajutisest müügikohast.
http://www.tka.riik.ee/toodete-ohutus
http://paikeselapsed.kolhoos.ee/stories/storyReader$114
https://www.riigiteataja.ee/akt/13181420

Ülesanne 7, imiku ja väikelapse süles hoidmine ja kandmine

Faili aadress:

Saturday, December 10, 2011

Ülesanne 15, toitumisplaan imikutele ja väikelastele


ÜLDISED SOOVITUSED:
Alustada tuleb alati ühest toiduainest korraga ja anda lapsele umbes kaks nädalat aega sellega harjumiseks. Kogused algavad iga uue toiduaine puhul poolest kuni ühest teelusikatäiest esimesel päeval ning suurenevad tasapisi umbes veerandi kuni poole klaasitäieni vastavalt lapse isule. On lapsi, kes 2-3 kuud järjest ei söö rohkem, kui mõned lusikatäied korraga. Pooleaastasele lapsele on igati paras aeg õpetada lusikast söömist ja tassist joomist. Selles vanuses lapsele võib juba ka aegajalt vett ja taimeteesid juua anda. Kui laps magab pärast lisatoidu saamist halvasti, on tal kõht lahti või valutab, siis tuleb ajutiselt ära jätta kõik muu peale rinnapiima. Esimesel eluaastal on parem mitte kasutada imiku toitudes soola ega vürtse. Suhkrut kasutada nii vähe, kui võimalik - vajadus tekib enamasti hapude mahlade puhul.

Varem või hiljem avastab laps, et toitu saab ise kätega suhu panna. See on progressiivne, kuigi emale võib tunduda vastupidi, arvestades lauale, põrandale ja seintele sattuva toidu kogust.

Esimesena tutvustada lapsele puuvilju ja mahlu: näiteks kodumaist õuna, mida saab kaapida teelusika servaga otse õuna küljest, metsamarjade mahlu (100% naturaalseid, ilma konservantideta) jms. Mõnele lapsele sobib hästi ka banaan.

Sama vanale lapsele võib anda ka keedetud juurviljapüreed koos vähese taimeõliga (1tl. 200g püree kohta) ja mõne aja pärast juba koos lihaga. Võib alustada ka juurviljapüreedest ning jätta puuviljad hiljemaks.

Pudrud tulevad menüüsse pärast seda, kui laps on harjunud sööma juurvilja - umbes 8 kuu vanuselt. Imiku puder on esialgu vedelapoolne ning see keedetakse veega, kuhu võib enne lapsele andmist lisada veidi väljalüpstud rinnapiima. Katsetada võib ka mahla või puljongiga keedetud putrudega. Pudruga harjunud lapsele võib anda leiba ja sepikut.

Piimatoodetest võib 10-11 kuu vanusele lapsele anda proovida hapupiimatooteid (erinevad hapupiimad, jogurtid, keefirid), kuid rõõska piima ja koort alla aastasele lapsele ei soovitata suure allergia võimaluse tõttu.

Lehmapiima, kala, herneste, ubade ja munavalgeni jõuab laps esimese eluaasta lõpul, teise alguses. Munakollast võib juurviljapüreedele ja putrudele lisada juba varem.

Aastane laps sööb juba kõiki põhilisi toiduaineid koos perega ühises lauas, nii palju, kui tal isu on. Tingimuseks on, et toidud valmistatakse lapsesõbralikult. Kui keedetakse perele juurvilja või suppi, võetakse lapse osa enne ära ja lisatakse sool ning vürtsid kõige lõpus. Toitude peenestamise aste sõltub ennekõike lapse hammaste hulgast.

Lisatoitude andmine ei tähenda imetuse lõppemist, vaid lihtsalt lisasöögikordi tugevama toiduga. Lisasöögikorrad lisanduvad ükshaaval - nagu lõuna-, õhtu- ja hommikusöök täiskasvanuilgi. Arvestama peab lapse puhul kindlasti ka kahe-kolme kergema einega päeva jooksul, milleks esialgu võib olla veel rinnapiim, kuid edaspidi juba näiteks puuvili, jogurt või võileib riivjuustuga. Selliselt võib laps saada rinnapiima esimese eluaasta lõpuni ja kauemgi - ei ole kindlat piiri, millal imetus tuleks lõpetada.

 Ülle Lember.  Lisatoitude andmine imikule. http://www.perekool.ee/index.php?id=951

Ülesanne 13, imetamise kasulikkusest

Eelised beebile
  • Rinnaga toitmisel saab beebi emapiimaga kasvuks ja aju arenemiseks vajalikke toitaineid, hormoone ja valke.
  • Emapiimas leiduvate naturaalsete antikehade abil väheneb risk haigestuda keskkõrva, seedesüsteemi ja hingamisteede infektsioonidesse.
  • Ei teki seedimisprobleeme, sest rinnapiim sisaldab ensüüme, mis soodustavad seedimist ja toidu imendumist seedekanalist.
  • Emapiimaga toitumisel väheneb aneemia (kehvveresuse) tekkimise oht.

Eelised emale
  • Imetamine aitab pärast sünnitust kiiremini taastada emaka endised mõõtmed.
  • Naise kehakaal, mis raseduse ajal sageli tõuseb, normaliseerub lapse imetamisega, sest piima produtseerimisega põletab organism rohkem kaloreid.
  • Imetamisega (min 3 kuud) väheneb rinnavähi oht.
  • Rinnaga toitmine on emale mugav, sest rinnapiim on alati käepärast.
http://www.terviseleht.ee/200016/16_rinnaga.php

Ülesanne 12, imetamise asendid

Imetamisasendid.Imetamiseks sobivad peaaegu kõik võimalikud asendid ning tähtis on leida selline, mis emale rohkem meeldib. Kõige tähtsam selle juures - tuleb valida mugav ja lõdvestunud asend.
Kõige sagedamini imetatakse kas istudes või lamades. Hea on vähemalt öösiti ja osa kordi ka päeval imetada lamades, sest siis saab ema samal ajal ise puhata ning isegi tukkuda. Esimestel nädalatel mõjutab asendi valikul sünnitusteede olukord. Mugava asendi leidmisel võib kasutada abivahendeid - hea seljatoega käetugedega tool, jalapink ja kindlasti mõned padjad võiksid olla heaks lahenduseks. Müügil on ka spetsiaalseid imetamispatju.
http://www.perekool.ee/index.php?id=984


Pilt nr 1. Ema imetab oma last lamades, küünarnuki alla on toeks asetatud padi.

http://www.google.ee/search?q=breastfeeding+positions&hl=en&qscrl=1&nord=1&rlz=1T4SKPB_enEE302EE302&site=webhp&prmd=imvns&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=jtrjTuyqKen74QTMj7WMBQ&sqi=2&ved=0CEEQsAQ&biw=1024&bih=544


Pilt nr. 2. Ema imetab lamades, pea alla on asetatud padi.


http://www.google.ee/imgres?q=breastfeeding+positions&hl=en&sa=X&qscrl=1&nord=1&rlz=1T4SKPB_enEE302EE302&biw=1024&bih=544&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=RrTG_6ynVoN7bM:&imgrefurl=http://www.riversideonline.com/health_reference/Childrens-Health/FL00096.cfm&docid=PbUdLX7IV_QIpM&imgurl=http://www.riversideonline.com/source/images/slideshow/fl22_sidelyinghold.jpg&w=320&h=240&ei=3trjTpP6IpT44QTjsuiDBQ&zoom=1&iact=hc&vpx=631&vpy=162&dur=219&hovh=192&hovw=256&tx=143&ty=112&sig=103405602674435555402&page=4&tbnh=146&tbnw=195&start=29&ndsp=10&ved=1t:429,r:8,s:29

Pilt nr 3. Laps on asetatud padjale.
                     
http://www.google.ee/search?q=breastfeeding+positions&hl=en&qscrl=1&nord=1&rlz=1T4SKPB_enEE302EE302&site=webhp&prmd=imvns&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=jtrjTuyqKen74QTMj7WMBQ&sqi=2&ved=0CEEQsAQ&biw=1024&bih=544


Pilt nr 4. Laps lamab ema kõhul.

http://www.google.ee/search?q=breastfeeding+positions&hl=en&qscrl=1&nord=1&rlz=1T4SKPB_enEE302EE302&site=webhp&prmd=imvns&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=jtrjTuyqKen74QTMj7WMBQ&sqi=2&ved=0CEEQsAQ&biw=1024&bih=544


Pilt nr 5. Nn "jalgpalli"-asend: laps on ema küljel.


http://images.google.ee/imgres?q=breastfeeding+positions+football+hold&hl=et&rlz=1T4SKPB_enEE302EE302&biw=1024&bih=544&tbm=isch&tbnid=-uxzb5m5WT9IBM:&imgrefurl=http://www.netplaces.com/babys-first-year/breast-is-best/breastfeeding-positions.htm&docid=tW8Z32Dh0oof2M&imgurl=http://0.tqn.com/d/np/babys-first-year/9781605503684_0073_003.jpg&w=716&h=603&ei=lSHnTsLXLNTQ4QSlq4zeCA&zoom=1&iact=hc&vpx=590&vpy=134&dur=10079&hovh=206&hovw=245&tx=154&ty=129&sig=103405602674435555402&page=6&tbnh=142&tbnw=169&start=50&ndsp=9&ved=1t:429,r:3,s:50

Pilt nr 6. Laps on spetsiaalsel imetamispadjal.




Pilt nr 7. Laps istub ema jalal.


http://www.google.ee/imgres?q=breastfeeding+positions&hl=en&sa=X&qscrl=1&nord=1&rlz=1T4SKPB_enEE302EE302&biw=1024&bih=544&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=AZQnT40BTybl_M:&imgrefurl=http://pregnancy.about.com/library/breast/blsaddle.htm&docid=fFPHEAMR9vJPoM&imgurl=http://0.tqn.com/d/pregnancy/1/0/o/C/bfbsaddle.jpg&w=400&h=583&ei=3trjTpP6IpT44QTjsuiDBQ&zoom=1&iact=rc&dur=2953&sig=103405602674435555402&page=8&tbnh=151&tbnw=104&start=69&ndsp=10&ved=1t:429,r:1,s:69&tx=68&ty=65


Pilt nr 8. Kaksikute imetamine.
breastfeeding positions 6
http://www.the-essential-infant-resource-for-moms.com/Breastfeeding-Position.html

Friday, December 9, 2011

Ülesanne 14, imiku toitmine lutipudelist

Enne söötmist kontrollitakse toitesegu soojust. Selleks tilgutatakse piimasegu randme sisepinnale, piimasegu ei tohi tunduda külm ega kuum.

Kontrollitakse lutiaugu suurust. Toit peab väljuma tilkadena, mitte joana. Lutipudeli avaus peab olema sellise suurusega, et imik saaks oma toidu portsjoni kätte 10-15 minuti jooksul.

Toitmise asendi juures kehtivad samad soovitused, mis imetamise korralgi.
  • Last toidetakse süles,
  • soovitavalt nahk-naha kontakt,
  • asend mugav,
  • selg-käed toetatud,
  • lapse pea toetatud ema käsivarre õnarusse,
  • selg aga küünavarrele,
  • silmside,
  • laps tunnetab ema soojust, turvalisust.
Niimoodi saab laps hõlpsalt ja ohutult neelata.
  • Imikut ei või jätta pudeliga üksi voodisse.
Toites last lutipudelist, tuleb pudelit hoida nii, et pudelikael oleks seguga pidevalt täidetud. Vastasel korral neelab imik koos toiduga rohkesti õhku, mis soodustab toidu tagasiheidet ja meteorismi.


Lapsel lastakse süüa nii palju, kui ta ise tahab, ei tohi sundida teda pudelit tühjaks sööma.

Pärast söötmist:
  • tuleb laps tõsta toitja õla najale, et allaneelatud õhk saaks väljuda;
  • tuleb toitmispudelid, lutid ja piimasegu valmistamisel kasutatavad nõud pesta sooja vee - harjaga ja keeta või steriliseerida, et vältida infitseerumist;
  • ülejäänud segu ei tohi järgmisel toidukorral kasutada, sest see on vahepeal soodsaks kasvupinnaks pisikutele.

http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/imiku_sega_ja_kunstlik_toitmine/36_pudelist_toitmise_phimtted.html

Ülesanne 11, mõisted

Loomulik toit - emapiim ehk rinnapiim
Ideaalsemat toitu lapsele, kui rinnapiim, polegi olemas. Kuni 6.-7. elukuuni ei vaja lapsed tavaliselt midagi muud peale emapiima. Tervele rinnalapsele pole vaja pakkuda ei vett, glükoosi ega ka kummeliteed. Rinnapiim sisaldab täpselt õiges vahekorras toitaineid (valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid) ja vedelikku. Lisaks toimib rinnapiim ka nagu ravim, kuna sisaldab kaitsekehi ja spetsiaalseid kasvufaktoreid.


Segatoit - rinnapiim + rinnapiimaasendaja
Kui emal ei jätku rinnapiima, tuleb üle minna segatoitmisele. Imikule tuleb lisaks anda rinnapiimaasendajaid ehk toitesegusid, mis sisaldavad kõiki alla aastasele lapsele vajalikke vitamiine ja mineraalaineid.
Segatoitmisest räägitakse siis, kui ema rinnapiim moodustab vastsündinu või imiku päevasest toidukogusest mitte alla ühe kolmandiku. Segatoitmise optimaalne pikkus imikule on üks aasta.



Kunstlik toit - rinnapiimaasendaja
Rinnapiimaasendajat nimetatakse kunstlikuks toiteseguks. Kunstlik toitmine on imiku toitmine muu toiduga kui rinnapiimaga. 
Rinnapiimaasendajad on kuivad, kontsentreeritud ja vedelad. Vedelad imiku toidusegud on kasutamiseks mugavamad ning ohutumad kui kuivad, kuna vee ja piimapulbri suhe on õige ja (vee kaudu) saastatuse tõenäosus on väiksem ning nende toiteväärtus on kõrgem, kuid nad on suhteliselt kallid (kaks korda kallimad).
Kuivpiimasegude kasutamisjuhendid on lisatud pakendile. Piimasegu tuleb teha täpselt pakendil oleva õpetuse järgi. On väga tähtis kasutada täpselt soovitatud vee kogust, kuna ebaõige imikutoidusegu suhe tekitab imiku seedeorganitele kahju, kui see on liiga kontsentreeritud ning liigselt lahustatud piimasegude puhul saadakse toitaineid ebapiisavalt.
Rinnapiimaasendajad on tavaliselt lehmapiimal põhinevad või sojasisaldusega. Lehmapiimal põhinevad imikutoidusegud on paremad tervele lapsele.
Rinnapiimaasendajaid on kahte tüüpi: imiku piimasegud ja jätkupiimasegud.
http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/imiku_sega_ja_kunstlik_toitmine/21_kunstliku_toitmise_miste.html



Lisatoit - toit või jook, mida laps saab lisaks rinnapiimale
Lisatoit on kõik toidud ja joogid, mida laps saab lisaks rinnapiimale. Seega on lisatoit näiteks aedviljapüree, puuviljapüree, puder, mahl, tee.
Lisatoit. Külli Mitt. http://www.perekool.ee/index.php?id=7208






Sunday, December 4, 2011

Ülesanne 9: artikli lugemine

Artikkel "Beebi nahale on parim puhas vesi" ajakirjas Eesti Arst. https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/37567/beebi-nahale-on-parim-puhas-vesi

Mulle meeldis artiklis see, et sain teada, milline on vastsündinu naha pH tase. See on 6,5 (täiskasvanutel on 5,5). See, et lapse naha hooldamiseks pole vaja eriti palju vahendeid kasutada, ei tulnud mulle üllatusena. Olen nõus sellega, et lapse nahka pole eraldi vaja kreemitada. Seda võiks teha siis, kui on nahaprobleemid. Nahaprobleemide korral tuleks pöörduda perearsti poole, kes oskab soovitada apteegikosmeetikat. Kui ka siis abi ei saa, tuleks pöörduda nahaarsti või allergoloogi poole.

Olen täielikult nõus sellega, et last pole vaja vannitada tihedamini kui paar korda nädalas. Igapäevaseks vannitamiseks pole põhjust, sest kare vesi võib lapse nahale hoopis halba teha ja need kehaosad, mis määrduvad tihedamini, saab kraani all voolava vee all puhtaks pesta.

Mida ma varem ei teadnud, on see, et lapse pesemisel võib lisada vannivette vanniõli. See, et seepi pole vaja iga kord kasutada, tundub ka igati õige, sest lapse nahk on õrn ja pole tegelikult nii määrdunud, et igal pesemiskorral peaks seepi kasutama. Puudri kasutamine polegi nii hea, sest sulgeb nahapoorid ehk paneb n-ö naha hingmise kinni. Puudri kasutamine minu lastel õnneks mingeid nahaprobleeme ei tekitanud, aga vaatasin, et kõige parem on see, kui lapse nahk saab korralikult peale pesemist ja kuivatamist veel õhu käes ära kuivada ja siis mingeid probleeme ei tekigi.

Mul on väga hea meel, et sain seda artiklit lugedes teada, et universaalne õli, mida võib nahaprobleemide korral kasutada, on jojobaõli. Jojobaõli saavad mandliõli asemel kasutada need inimesed, kellel on pähkliallergia. Huvitav oli teada saada seda, et kemikaalid lastekreemides võivad tulevikus tekitada inimesel ristallergiaid.

Mina kasutasin oma lapsel, kui tal tekkis talvel näonaha punetus külmast, supermarketis müüdavat beebidele mõeldud talvekreemi, aga ta nahk ei paranenud. Kõige paremini parandas naha vaseliin, kuigi ma ei tea, kas seda võis kasutada või mitte, aga nahk sai terveks ja mingeid kõrvalmõjusid ka polnud.

Naha hooldus on lapse eest hoolitsemisel ülimalt tähtis. Olen täielikult nõus sellega, et lapsele tuleb valida puuvillased riided ja kasutada kosmeetikavahendeid ainult siis, kui lapsel on tekkinud nahaprobleemid. Lapse nahk on õrn ja pidevalt tuleb jälgida selle seisukorda. Olen nõus, et talvel tuleb määrida lõuale ja põskedele rasvast kreemi ja suvel kasutada päikesekaitsevahendeid. Artikkel on asjakohane ja informatiivne. Seda, et puhastuslappe ei tohi kasutada, ütles mulle üks arst, kui olin oma lapsega haiglas. Puhastuslappe võiks tõesti kasutada ainult siis, kui pesemisvõimalust pole, sest neid kasutades ei saa nahk tegelikult puhtaks.

Mulle ei meeldinud selles artiklis see, et olid konkreetselt välja toodud kaubamärgid ja tootesarjad, mida võiks kasutada. See jättis mulje, et artikli eesmärk on teha reklaami nendele toodetele. Mina arvan, et oleks piisanud sellest, kui oleks kirjutatud, et imiku naha hooldamiseks võiks kasutada apteegikosmeetikasarju ja nendest omakorda valida loodustooted. Omal kohal oli info, et loodustooteid saab ka erinevatest ökopoodidest. Aga mulle absoluutselt ei meeldinud see, et oli toodud ära orgaanilise e-poe nimi. See on otsene reklaam ja kuna see on e-pood siis selle artikli kaudu jõuavad nad  paljude potentsiaalsete ostjateni. Ka see, et poejuhataja rääkis, et tal on endalgi allergiline laps ja soovitas teatud toodet, jättis mulje müügitööst. Selliseid soovitusi oleks pidanud andma spetsialist, mitte see, kes neid kaupu müüb. Infot, millist konkreetset toodet kasutada, saab ju ise küsida apteegist või looduspoest.

Saturday, December 3, 2011

Ülesanne 10, infovoldik, imiku hügieeniline ülehõõrumine



IMIKU HÜGIEENILINE ÜLEHÕÕRUMINE


·         Lapse hügieenilisel ülehõõrumisel tuleb silmas pidada seda, et kehaosad, mida parajasti ei pesta, oleksid kaetud froteerätikuga.
·         Last võib pesta igal kellaajal päeva jooksul.
·         Soovitav on last pesta enne sööki. (Paal 2007).
VAJALIKUD VAHENDID

Mähkimislaud
Pesukinnas või švamm
Pesukauss
Kann loputusveega
Beebišampoon või -seep
Termomeeter
Pehme kapuutsiga käterätik
Vatipadjad
Naba hoolduse vahendid (vatitikud ja antiseptikum)
Puhtad riided ja mähe


·         Sulge aknad ja uksed tuuletõmbuse ja lapse alajahtumise vältimiseks.
·         Ruumi temperatuur peaks olema 24 – (27) °C.
·         Pane valmis riided ja hooldusvahendid.
·         Pane soe vesi kaussi (32- 38°C). Kontrolli vee temperatuuri termomeetriga. (Paal 2007).


LAPSE ETTEVALMISTAMINE

·         Pane laps mähkimislauale, mis on kaetud käterätiga.
·         Riieta laps lahti ja eemalda mähe.
·         Keera laps käteräti sisse. (Paal 2007).


PESEMINE

Alusta lapse puhastamist silmadest.
·         Silmade puhastamiseks kasuta sooja veega niisutatud vatitupse.
·         Pese ülejäänud lapse nägu puhta niisutatud pesukindaga (ilma seebita).
·         Puhasta kõrvade välimised osad ja kõrvatagused puhta niisutatud pesukindaga.
Ülejäänud keha pesemisel tuleb vabastada käteräti seest see kehaosa, mida parajasti pestakse.
·         Lapse keha pestakse õrnalt, alustades kaelast ja liikudes allapoole.
Pesuvette või pesukindale võib lisada beebiseepi, aga see pole ilmtingimata vajalik
·         Loputa pestud ala puhta pesukindaga või kalla kannust loputusvett. (Paal 2007).

KUIVATAMINE
Kuivata last hoolikalt

Imiku hügieeniline ülehõõrumine. Kadri Paal. 2007. http://sites.google.com/site/pkadri/imikuh%C3%BCgieeniline%C3%BCleh%C3%B5%C3%B5rumine

Ülesanne 10: infovoldik, lapse vannitamine


INFOVOLDIK LAPSEVANEMALE

IMIKU VANNITAMINE








Selleks, et vannitamine oleks tore tegevus nii emale kui ka lapsele, tuleb valida vannitamiseks õige aeg! Selleks tuleks valida selline aeg, mil ei ema ega beebi pole liiga väsinud. Kui beebi on just söönud või näljane, siis ka need pole sobivad ajad lapse vannitamiseks. Kõige parem on, kui imiku vannitamisel on emale abiks veel teinegi täiskasvanu. Vannitamine on väsitav protseduur nii emale kui ka beebile ja oleks hea, kui ema saaks peale vannitamist puhata.

Enne, kui hakkate lapsega vannitoa poole minema, pange valmis kõik vajalikud asjad! See teeb kogu protseduuri meeldivamaks ja pingevabaks.

ASJAD, MIS VALMIS PANNA:
Vann
Kann loputusveega
Termomeeter
Pesukinnas või švamm
Beebišampoon või –seep
Vatipadjad silmade puhastamiseks
(Kaaliumpermanganaadi vesilahus)
Spetsiaalne kummimadrats
Pehme kapuutsiga vannilina
Puhtad riided ja mähe

·         Ruum, kus last vannitama hakatakse, peab olema soe ja tuuletõmbuseta.
·         Kontrollige vee temperatuuri termomeetriga. Sobivaim vannitamise temperatuur on 32- 38°C.
·         Vastsündinuid vannitatakse 37 - 38°C vees.
·         Vannivee temperatuuri saab kontrollida ka küünarnukiga.
·         Last võib pesta käega.
·         Beebiseepi pole vaja kasutada sagedamini kui kord nädalas.
·         Kes soovib, võib kasutada lapse vannitamisel spetsiaalset kummimadratsit, et takistada lapsel vannis vee alla libisemast.

KUIDAS LAST VANNIS HOIDA

·         Laps tuleb asetada vanni aeglaselt ja ettevaatlikult, et ta ei ehmataks.
·         Üks käsi toetab lapse pead, kaela ning selga. Teine käsi hoida lapse tuharate all.
·         Võtke ära tuharaid toetav käsi. Lapse pea ja kael toetuvad pesija küünarvarrele ja sõrmed haaravad ümber lapse õlavarre. Vabaksjäänud käega saab hakata last pesema.
·         Kui emal on olemas abiline, siis võib üks täiskasvanu last hoida ja teine pesta. Nii on tunduvalt turvalisem ja mugavam.
LAPSE PESEMINE
·         Alustage lapse näost. Puhastage puhta niisutatud vatipadjaga lapse silmad. Kasutage kummagi silma jaoks eraldi vatipatja. Silmi puhastatakse suunaga nina juurest väljapoole.
·         Peske lapse nägu (ilma seebita).
·         Puhastage kõrvade välimised osad ja kõrvatagused puhta niisutatud pesukindaga.
·         Tehke lapse keha veega märjaks
·         Lisage pesuvette või pesukindale beebiseepi.
·         Peske õrnalt kogu lapse keha, alustades kaelast, liikudes allapoole. Peske hoolikalt kaelavoldid, kaenlaalused, voltide vahed ja genitaalide piirkond.
·         Loputage laps, kallates loputusvett kannust.
·         Laps tuleb pesta suhteliselt kiiresti, et tal ei hakkaks jahe ja ta seda protseduuri naudiks.

PEALE VANNITAMIST
·         Võtke laps ettevaatlikult veest välja ja keerake käteräti sisse.
·         Kuivatage keha tupsutades, eriti hoolikalt kuivatage nahavoldid.
·         Kui laps on kuiv, siis pange ta riidesse. Juuste kuivamise ajaks tuleb lapsele pähe panna müts.


http://www.kliinikum.ee/attachments/118_Meelespea%20vastsyndinu%20emale.pdf

Lisan siia ka lingi, kuhu laadisin oma dokumendi algsel kujul, aga siis lugesin, et teiste tehtud pilte ei tohi kasutada ja panin siia blogisse tabeli ilma pildita (voldikut ma kahjuks veel teha ei oska).
http://www.upload.ee/files/1861275/Infovoldik_vannitamise_kohta.docx.html

Tuesday, November 15, 2011

Ülesanne 6: lapse kaalumine ja mõõtmine

Esimene laps: tüdruk, vanus 14 aastat, pikkus 163 cm, kaal 50 kg
Teine laps: tüdruk, vanus 11 aastat, pikkus 152 cm, kaal 50 kg
Kolmas laps: poiss, vanus 10 aastat, pikkus 149 cm, kaal 45 kg

Vastavalt tabelile on poiss pikem kui tavaliselt temavanused poisid ja kaal on ülemise piiri lähedal. 14-aastane tüdruk on oma kasvu poolest täpselt keskmine ja kaalu poolest ka keskmine. 11-aastane tüdruk on veidi pikem kui keskmiselt tüdrukud selles vanuses ja kaalu poolest on palju üle keskmise.

Ülesanne 8: Lapse riietamine ja mähkimine

Esiteks teeb isa valesti seda, et ta hakkab last riidesse panema diivanil. Diivan pole selleks eriti sobiv, sest seal pole piisavalt ruumi lapse riietamiseks. Last võib riietada voodil või põrandale pandud tekil. Videos "Kuidas riietada beebit" öeldi, et ka mähkimislaud pole parim valik, sest ka sellel pole piisavalt ruumi, et last turvaliselt riietada. Teiseks teeb isa valesti seda, et tal pole lapse riideid valmis pandud. Ta tuleb diivanile koos imikuga, lapse riided õlal. Riided peaksid olema eelnevalt valmis pandud.
Isa hakkab lapsel pluusi seljast ära võtma. Selle asemel, et imik diivanile lamama panna, hoiab isa teda ühe käega ja teise käega kisub pluusi üle pea. See on ebaturvaline, sest laps võib ennast käe pealt ära keerata ja maha kukkuda. Ühe käega pluusi üle pea kiskudes võib isa lapse peale haiget teha. Kui lapse pluusi kaelus pole nii suur, et tuleb vabalt üle pea, siis peaks lapsevanem tõmbama pluusi kaeluse mõlema käega piisavalt laiali, et see tuleks vabalt üle pea.
Kui isa hakkab lapsele kombekat (ma ei ole kindel, kas see on parim nimetus selle riietuseseme kohta) selga panema, siis ta peaks laotama riietuseseme diivanile ja asetama lapse riietusesemele. Siis panema sisse jalad ja käed ja panema kombeka eest kinni. See isa on last süles hoides saanud ühe jala juba kombeka sääre sisse. Kuna riided on kortsus ja teisi käsi-jalgu tal kombeka sisse panna ei õnnestu, siis asetab isa lapse diivanile ja jalg tuleb jälle välja.
Mitu korda kukub lutt maha ja järgmisel hetkel on jälle lapsel suus. Tekib küsimus, kas isa paneb pesemata luti uuesti lapsele suhu. Niimoodi teha poleks õige. Millegipärast proovib isa vahepeal lapse selja taha patja sättida, aga see on ohtlik, sest laps võib padja pealt maha kukkuda, kui teda halvasti kinni hoitakse.

Wednesday, November 9, 2011

Ülesanne 5: imiku ja väikelapse motoorne areng


VANUS
MIDA LAPS OSKAB
MIS TEMA ARENGUS TOIMUB
Vastsündinud
·         Kui hoida teda püsti, jalad toetuspinnal, teeb ta sammuliigutusi. Ilma harjutamiseta võib see oskus ruttu kaduda.
See on toerefleks ja automaatne kõndimine. Kui jalad põrandat puudutavad, teeb ta sammuliigutusi automaatselt.
1-kuune
·         Kõhuli olles tõstab lõua maast üles

2-kuune
·         Kõhuli olles proovib rindkeret tõsta
·         Ta siputab ja vehib kätega, kui tal on hea meel (umbes kuuenädalaselt). Teeb samu sammuliigutusi. Selili lamades on jalgu kergem tõsta.
·         Hoiab lühikest aega pead üleval, kui ta püstiasendisse tõsta, kuid istuvas asendis ta veel ei püsi.

Siputamiseks kasutab ta samu lihaseid kui kõndimisekski. Kui sammurefleks on kadunud, seisab ta püsti, kui teda kaenla alt toetatakse. Tugevnenud kaelalihased võimaldavad tal pead püsti hoida.
3-kuune
·         Keerab pead vaatamiseks ning loob silmsidet.
·         Haarab objekte, mis asetatakse kätte.

4-kuune
·         Püüab istuda kõrvalise abita

5-kuune
·         Istub lapsevanema süles ja haarab esemeid

6-kuune
·         Istub toe abil.
·         Kui toetada imikut kaenla alt, hoiab end ise sirgelt ja pea püsti.
·         Võib jalgadega vastu lapsevanemat põtkida ning proovida oma tagumikku tõsta, kui ta istuma tõmmata.
·         Viib esemeid ühest käest teise.
Hakkab tekkima oskus oma keha kontrollida. See areng kulgeb ülalt alla ja keskelt väljapoole (õlgadest sõrmedeni ja puusades varvasteni). Last tähelepanelikult jälgides võib märgata, kuidas kõigepealt tugevneb kael, siis õlad ja seejärel selg.
7-kuune
·         Istub iseseisvalt

7,5-kuune
·        Ta oskab end mööblist kinni hoides püsti tasakaalus hoida.
·         Mõned beebid suudavad end ise püsti kergitada ja mööblist kinni hoides ringi tatsata.
·         Laps hoiab end palju kindlamalt ja sirgemalt, kui teda püsti hoitakse.
·         Kui ta maha panna, kõverdab põlvi.
Aju arenedes tekib lapsel võime kontrollida lihaseid, mille abil ta selliseid liigutusi teeb.
9-kuune
·         Istub ilma toeta.
·         Haarab pöidla ja nimetissõrmega asju.
·         Kukutab mänguasju maha.
·         Roomab.
·         Hoiab pudelit.
·         Seisab mööblist kinni hoides.
·         Tasakaalu hoidmiseks võib ainult ühe käega mööblilt tuge otsida.
·         Hoiab liikudes tasakaalu.

Varane lihas e kontrollimine on päritav. Kui lapse vanemad või üks nendest hakkas suhteliselt hilja kõndima, teeb seda ka nende laps.
10-kuune
·         Roomab

11-12-kuune
·         Käib kõrvalise abiga
·         Kõnnib ringi, hoides ühe käega mööblist. Teist kätt kasutab ta uurimiseks.
·         Sammud ja tasakaal on kindlamad ning ta oskab millelegi toetudes seista.
·         Tõuseb püsti, hoides toest kinni
·         Tõuseb ja istub ise.
·         Võib millestki kinni hoides ka ühel jalal seista.
·         Seisab hoides mööblist kinni.
·         Seisab üksinda mõned sekundis, siis kukub.
·         Kummardub ja korjab üles esemeid.
·         Võib käia ka üksinda.
·         Hoiab lusikat.
·         Osutab esemetele ja korjab üles väikeseid objekte.
Mõned lapsed õpivad seisma paar nädalat varem kui kõndima.
1-aastane
·         Hoiab keha sirgelt, kui mööblist kinni hoides seisab. Võib hetke ka ilma kuskilt kinni hoidmata seista.

Mõned lapsed jooksevad enne, kui on seisma või kõndima õppinud.
13-kuune
·         13-kuuselt kõnnivad peaaegu pooled lapsed, kuid enamik kukub siiski pikali, kui liikumishoog otsa lõpeb.
·         Ronib mööda trepiastmeid üles

14-kuune
·         Seisab ilma kõrvalise abita

15-kuune
·         Käib ilma kõrvalise abita
·         Võib ronida trepist üles õiget pidi ja tagasi alla tagurpidi.
·          Ehitab kahest klotsist torni.
·         Pöörab pildiraamatus lehekülgi.

1,5-aastane
·         Ta oskab kõndida edaspidi, tagurpidi ja küljetsi.
·         Ta võib nööri otsas mänguasja järele vedada, käru lükata ning jalgadega tõugates mänguautoga sõita.
·         Ta võib ka joosta, kuid kukub ikka veel tihti.
·         Liigub käsipuu abil trepist üles ja alla.
·         Ehitab 3 või 4 klotsist torni.
·         Viskab palli.
Lapsed, kes end tagumikul istudes jalaga edasi tõukavad, ei pruugi selles vanuses veel kõndida – nii saab korraga nii liikuda kui ka midagi käes hoida ja pole tegurit, mis paneks teda kõndimist üritama
2-aastane



·         Ronib toolile
·         Jookseb
·          Ronib käsipuust kinni hoides trepist üles.
·         Oskab lihtsal ronimisredelil turnida
·         Oskab ratastega mänguasju lükata ja järel vedada ning asja võtmiseks seisma jääda, ilma et ta seejuures pikali kukuks
·         Suudab lüüa jalaga suurt palli.
·         Kükitab kergesti.
·         Tõuseb püsti käte abita.
·         Ehitab kuuest klotsist torni.
·         Suudab joosta.
·          Läheb trepist üles ja alla asetades ühe jala teise kõrvale.
·          Keerab pildiraamatus ükshaaval lehekülgi.

2-3 aastane



·         Hüppab, kargab ja trepist üles-alla liikudes ei jää enne järgmisele astmele astumist eelmisel seisma ega hoia ilmtingimata käsipuust kinni
·         Teeb vahet ohtliku ja ohutu vahel



Laste arengutempo on erinev ja areng ei tulene mitte kindlast vanusest, vaid paljudest muudest teguritest ning oleneb väga palju konkreetsest lapsest. (Motoorika areng. http://www.hipsik.ee/?p=218)
Einon, D. (2000). Meie tark laps. Maalehe raamat.
Leppik, P. (2004). Lapse ja tema mõtlemise arendamine. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Motoorika areng. http://www.hipsik.ee/?p=218