Ülesanne 6: lapse kaalumine ja mõõtmine

Esimene laps: tüdruk, vanus 14 aastat, pikkus 163 cm, kaal 50 kg
Teine laps: tüdruk, vanus 11 aastat, pikkus 152 cm, kaal 50 kg
Kolmas laps: poiss, vanus 10 aastat, pikkus 149 cm, kaal 45 kg

Vastavalt tabelile on poiss pikem kui tavaliselt temavanused poisid ja kaal on ülemise piiri lähedal. 14-aastane tüdruk on oma kasvu poolest täpselt keskmine ja kaalu poolest ka keskmine. 11-aastane tüdruk on veidi pikem kui keskmiselt tüdrukud selles vanuses ja kaalu poolest on palju üle keskmise.

Ülesanne 8: Lapse riietamine ja mähkimine

Esiteks teeb isa valesti seda, et ta hakkab last riidesse panema diivanil. Diivan pole selleks eriti sobiv, sest seal pole piisavalt ruumi lapse riietamiseks. Last võib riietada voodil või põrandale pandud tekil. Videos "Kuidas riietada beebit" öeldi, et ka mähkimislaud pole parim valik, sest ka sellel pole piisavalt ruumi, et last turvaliselt riietada. Teiseks teeb isa valesti seda, et tal pole lapse riideid valmis pandud. Ta tuleb diivanile koos imikuga, lapse riided õlal. Riided peaksid olema eelnevalt valmis pandud.
Isa hakkab lapsel pluusi seljast ära võtma. Selle asemel, et imik diivanile lamama panna, hoiab isa teda ühe käega ja teise käega kisub pluusi üle pea. See on ebaturvaline, sest laps võib ennast käe pealt ära keerata ja maha kukkuda. Ühe käega pluusi üle pea kiskudes võib isa lapse peale haiget teha. Kui lapse pluusi kaelus pole nii suur, et tuleb vabalt üle pea, siis peaks lapsevanem tõmbama pluusi kaeluse mõlema käega piisavalt laiali, et see tuleks vabalt üle pea.
Kui isa hakkab lapsele kombekat (ma ei ole kindel, kas see on parim nimetus selle riietuseseme kohta) selga panema, siis ta peaks laotama riietuseseme diivanile ja asetama lapse riietusesemele. Siis panema sisse jalad ja käed ja panema kombeka eest kinni. See isa on last süles hoides saanud ühe jala juba kombeka sääre sisse. Kuna riided on kortsus ja teisi käsi-jalgu tal kombeka sisse panna ei õnnestu, siis asetab isa lapse diivanile ja jalg tuleb jälle välja.
Mitu korda kukub lutt maha ja järgmisel hetkel on jälle lapsel suus. Tekib küsimus, kas isa paneb pesemata luti uuesti lapsele suhu. Niimoodi teha poleks õige. Millegipärast proovib isa vahepeal lapse selja taha patja sättida, aga see on ohtlik, sest laps võib padja pealt maha kukkuda, kui teda halvasti kinni hoitakse.

Ülesanne 5: imiku ja väikelapse motoorne areng

VANUS	MIDA LAPS OSKAB	MIS TEMA ARENGUS TOIMUB
Vastsündinud	·         Kui hoida teda püsti, jalad toetuspinnal, teeb ta sammuliigutusi. Ilma harjutamiseta võib see oskus ruttu kaduda.	See on toerefleks ja automaatne kõndimine. Kui jalad põrandat puudutavad, teeb ta sammuliigutusi automaatselt.
1-kuune	·         Kõhuli olles tõstab lõua maast üles
2-kuune	·         Kõhuli olles proovib rindkeret tõsta ·         Ta siputab ja vehib kätega, kui tal on hea meel (umbes kuuenädalaselt). Teeb samu sammuliigutusi. Selili lamades on jalgu kergem tõsta. ·         Hoiab lühikest aega pead üleval, kui ta püstiasendisse tõsta, kuid istuvas asendis ta veel ei püsi.	Siputamiseks kasutab ta samu lihaseid kui kõndimisekski. Kui sammurefleks on kadunud, seisab ta püsti, kui teda kaenla alt toetatakse. Tugevnenud kaelalihased võimaldavad tal pead püsti hoida.
3-kuune	·         Keerab pead vaatamiseks ning loob silmsidet. ·         Haarab objekte, mis asetatakse kätte.
4-kuune	·         Püüab istuda kõrvalise abita
5-kuune	·         Istub lapsevanema süles ja haarab esemeid
6-kuune	·         Istub toe abil. ·         Kui toetada imikut kaenla alt, hoiab end ise sirgelt ja pea püsti. ·         Võib jalgadega vastu lapsevanemat põtkida ning proovida oma tagumikku tõsta, kui ta istuma tõmmata. ·         Viib esemeid ühest käest teise.	Hakkab tekkima oskus oma keha kontrollida. See areng kulgeb ülalt alla ja keskelt väljapoole (õlgadest sõrmedeni ja puusades varvasteni). Last tähelepanelikult jälgides võib märgata, kuidas kõigepealt tugevneb kael, siis õlad ja seejärel selg.
7-kuune	·         Istub iseseisvalt
7,5-kuune	·        Ta oskab end mööblist kinni hoides püsti tasakaalus hoida. ·         Mõned beebid suudavad end ise püsti kergitada ja mööblist kinni hoides ringi tatsata. ·         Laps hoiab end palju kindlamalt ja sirgemalt, kui teda püsti hoitakse. ·         Kui ta maha panna, kõverdab põlvi.	Aju arenedes tekib lapsel võime kontrollida lihaseid, mille abil ta selliseid liigutusi teeb.
9-kuune	·         Istub ilma toeta. ·         Haarab pöidla ja nimetissõrmega asju. ·         Kukutab mänguasju maha. ·         Roomab. ·         Hoiab pudelit. ·         Seisab mööblist kinni hoides. ·         Tasakaalu hoidmiseks võib ainult ühe käega mööblilt tuge otsida. ·         Hoiab liikudes tasakaalu.	Varane lihas e kontrollimine on päritav. Kui lapse vanemad või üks nendest hakkas suhteliselt hilja kõndima, teeb seda ka nende laps.
10-kuune	·         Roomab
11-12-kuune	·         Käib kõrvalise abiga ·         Kõnnib ringi, hoides ühe käega mööblist. Teist kätt kasutab ta uurimiseks. ·         Sammud ja tasakaal on kindlamad ning ta oskab millelegi toetudes seista. ·         Tõuseb püsti, hoides toest kinni ·         Tõuseb ja istub ise. ·         Võib millestki kinni hoides ka ühel jalal seista. ·         Seisab hoides mööblist kinni. ·         Seisab üksinda mõned sekundis, siis kukub. ·         Kummardub ja korjab üles esemeid. ·         Võib käia ka üksinda. ·         Hoiab lusikat. ·         Osutab esemetele ja korjab üles väikeseid objekte.	Mõned lapsed õpivad seisma paar nädalat varem kui kõndima.
1-aastane	·         Hoiab keha sirgelt, kui mööblist kinni hoides seisab. Võib hetke ka ilma kuskilt kinni hoidmata seista.	Mõned lapsed jooksevad enne, kui on seisma või kõndima õppinud.
13-kuune	·         13-kuuselt kõnnivad peaaegu pooled lapsed, kuid enamik kukub siiski pikali, kui liikumishoog otsa lõpeb. ·         Ronib mööda trepiastmeid üles
14-kuune	·         Seisab ilma kõrvalise abita
15-kuune	·         Käib ilma kõrvalise abita ·         Võib ronida trepist üles õiget pidi ja tagasi alla tagurpidi. ·          Ehitab kahest klotsist torni. ·         Pöörab pildiraamatus lehekülgi.
1,5-aastane	·         Ta oskab kõndida edaspidi, tagurpidi ja küljetsi. ·         Ta võib nööri otsas mänguasja järele vedada, käru lükata ning jalgadega tõugates mänguautoga sõita. ·         Ta võib ka joosta, kuid kukub ikka veel tihti. ·         Liigub käsipuu abil trepist üles ja alla. ·         Ehitab 3 või 4 klotsist torni. ·         Viskab palli.	Lapsed, kes end tagumikul istudes jalaga edasi tõukavad, ei pruugi selles vanuses veel kõndida – nii saab korraga nii liikuda kui ka midagi käes hoida ja pole tegurit, mis paneks teda kõndimist üritama
2-aastane	·         Ronib toolile ·         Jookseb ·          Ronib käsipuust kinni hoides trepist üles. ·         Oskab lihtsal ronimisredelil turnida ·         Oskab ratastega mänguasju lükata ja järel vedada ning asja võtmiseks seisma jääda, ilma et ta seejuures pikali kukuks ·         Suudab lüüa jalaga suurt palli. ·         Kükitab kergesti. ·         Tõuseb püsti käte abita. ·         Ehitab kuuest klotsist torni. ·         Suudab joosta. ·          Läheb trepist üles ja alla asetades ühe jala teise kõrvale. ·          Keerab pildiraamatus ükshaaval lehekülgi.
2-3 aastane	·         Hüppab, kargab ja trepist üles-alla liikudes ei jää enne järgmisele astmele astumist eelmisel seisma ega hoia ilmtingimata käsipuust kinni ·         Teeb vahet ohtliku ja ohutu vahel

Laste arengutempo on erinev ja areng ei tulene mitte kindlast vanusest, vaid paljudest muudest teguritest ning oleneb väga palju konkreetsest lapsest. (Motoorika areng. http://www.hipsik.ee/?p=218)

Einon, D. (2000). Meie tark laps. Maalehe raamat.
Leppik, P. (2004). Lapse ja tema mõtlemise arendamine. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Motoorika areng. http://www.hipsik.ee/?p=218

Ülesanne 3: Eriksoni teooriale tuginedes lapse isiksuse arenguastme kirjeldus

Imikueast saab alguse teiste ja enda usaldamine ning usk oma vajaduste ja soovide täitumisse. Kui lapse põhivajadused ei leia rahuldamist ja tema eest ei hoolitseta, siis võib siit alguse saada ebakindlus ja usaldamatus teiste suhtes.
Näiteks, kui ema reageerib õigeaegselt imiku nutule ja toidab teda või vahetab mähkmed, siis tekibki lapses usaldustunne.

http://226996.edicypages.com/files/Erik_Erikson.pdf

Arenguetapid Piaget kognitiivse arengu teooria põhjal

ETAPID	VANUS	ARENG
Sensomotoorne staadium	Sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni.	Sensomotoorses staadiumis toimub kontakt maailmaga peamiselt meeleelundite abil, mentaalseid protsesse otseselt ei kasutata. Vaimsed (kognitiivsed) võimed väljenduvad motoorsete oskuste läbi. Laps õpib end ümbritsevast maailmast eristama ning näeb enda rolli maailma mõjutamisel.
Operatsioonide-eelne staadium	3. kuni 7. eluaastani	Lapsel tekib intuitiivse mõtlemise/teadmise võime, mis tähendab, et asju teatakse või usutakse ilma põhjendusteta. Olulisel kohal on egotsentrism, ehk asjade seletamine ainult enda seisukohast lähtuvalt. Puudub võime mõista aine koguse ja suuruse konstantsust, samas suudetakse kasutada (mentaalseid) sümboleid asjade tähistamiseks. Objektide klassifitseerimisel lähtutakse ühest suvaliselt valitud alusest.
Konkreetsete operatsioonide aste	7. kuni 12. eluaastani	Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstraktse mõtlemise võime (näiteks võime arvutada numbrite mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides.
Formaalsete operatsioonide aste	12. eluaastast alates	Formaalsete operatsioonide staadiumis on lapsel võime mõelda abstraktselt, kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi vajadusel ignoreerida. Sellega saab võimalikuks teadlik hüpoteeside kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine.

http://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivse_arengu_teooria